1914 - 1938

1914

Naiskäsitöö, näputöö, ka “tikandusklass”. Aastatel 1914−1918 oli erialaõpetajaks Elfride Paulberg. Õpetati valget ja värvilist tikandit, pilutamist ja pitsitööd, hiljem lisandus pesu õmblemine ja vähesel määral mood.

1933. aastal tuli õpetajaks Linda Ormesson, kes oli oma ala innustatud eestkostja, paljude naisteajakirjade kaastööline. Aastast 1935 hakkas ta välja andma ajakirja Kaunis Kodu ning asutas oma tarbekunsti eraõppetöökoja. RKTK naiskäsitööosakonnale tõid enam tuntust suuremahulised tikkimistööd: koolide ja asutuste lipud ning kirikutekstiilid. Sel alal oli tööd ja saadi tellimusi.

Õppejõud: Helmi Koljo-Nael (1918), Helmi Reitav, Salme Mellits-Kukk, Hilda Leinbok-Linnus (1934). Linda Ormesson tõi praktilisse ja käsitöölikku õhkkonda muutusi ka mõtteviisis – temalt pärineb mõte “Ilus vorm ei vaja sageli mingit ilustust”.

Naiskäsitööosakond andis kõige arvukamalt lõpetajaid – 97. Selle osakonna on lõpetanud Ellen Hansen ja Leesi Erm, neljandalt kursuselt lahkus Marie Vassiljev (Mari Adamson).

1938. aastal sai Riigi Kunsttööstuskoolist Riigi Kõrgem Kunstikool. 1941/42. ja 1944. õppeaastal oli kool sõjategevuse tõttu suletud. 1942/43. õppeaastal kandis kool Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli nime. 1943. aastast nimetati see ümber Tallinna Rakenduskunsti Kooliks.

1. detsembril 1944 alustati tööd sõjajärgses õppeasutuses. Moe- ja tikandite osakonda juhtis Mari Adamson (1944−1976), kudumisosakonda Leesi Erm (1944. aastal sai osakond endale ka kangasteljed). Säilis kunstkäsitöö traditsiooniline laitmatu tehnoloogia valdamine ja kõrge vormikultuur.

Koostanud: Maasike Maasik

Fotod: 1914-1938 Riigi Kunsttööstuskooli õpilaste kompositsioonide kogu Pitsid ja Klaasid, koostaja Voldemar Päts ning EKA fotoarhiiv