KRISTA LEESI

1. Millal olite õppejõud EKAs; milliseid aineid õpetasite?

Olen EKA tekstiilidisaini osakonna dotsent aastast 2005. 2000 - 2005 olin külalisõppejõud EKA tekstiilidisaini osakonnas ja EKA RKK tekstiili- ja moeosakonnas. Ained: kompositsioon 1.krs, 2.krs, erialaprojektid 2.krs, 3.krs, eriala valikained, esitamise tehnikad, portfoolio, magistriõppe suunaõppe projektid.

2. Kes olid teie kolleegid ja mõjutajad loomingus ja õppetöös?

Kolleegid õppejõud: Signe Kivi, Lylian Meister, Kadi Pajupuu, Mare Kelpman, Piret Valk, Kärt Ojavee.Meistrid: Tarmo Mäesalu, Eelike Virve, Merilin Kruusel, Katrin Lehtjõe, Karin Luuk, Marta Kisand, Kristel Laurits.

Peale kooli lõpetamist (Tallinna Kunstiülikool 1993) oli suurimaks loominguliseks raputuseks Signe Kivi töö Laastukangas 1997. aasta Tallinna Rakenduskunsti Triennaalil. See inspireeris mind looma töid isiknäitusele, mis sai nimeks Tekstiilikunsti viimane sõna (koos kursuseõe Aune Taamaliga 2001. Tallinna Linnagaleriis). Selle näitusega sain 2001. Aastatekstiilikunstniku tiitli ja näitusele järgnes raamat tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat (väljaandja Krista Leesi / Eesti Kunstiakadeemia 2004), mis pälvis 2005. aastal 25 kaunima raamatu konkursil žürii eritunnustuse.

EKA tekstiili osakonda tulin tööle 1998. aasta sügisel osakonnajuhataja abina. Osakonnajuhataja oli professor Signe Kivi, dotsent Lylian Meister asus just tööle EKA prorektorina. Õppejõud oli samuti Kadi Pajupuu, kellelt sai algaja alati igakülgset kujundusprogrammide alast abi, nõu ja õpet. Prorektor Lylian Meistri algatusel käisime kolmekesi 2002. aastal trükiruumi meistri Piret Valguga Stockholmis kangatrüki stuudios pikkadel trükilaudadel kangaid trükkimas. Lylianiga näitasime oma kangaid näitusel f-mail Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. Mare Kelpman julgustas õppejõu tööle, alguses EKA Rakenduskunsti Kolledži tekstiili- ja moeosakonnas, mis asus Lasnamäel Katleri Gümnaasiumi ruumides.

3. Milliseid materjale, tehnikaid ja formaate olete kasutanud?

Olen kasutanud väga erinevad tekstiilseId ja mittetekstiilseid materjale, ekstreemsematest näiteks okastraat, vahvlid, saunavihad, makra, mesi…Tekstiilsed ja mittetekstiilsed tehnikad alustades heegeldamisest, kudumisest, tikkimisest kuni erinevate materjalide laserlõikuseni.

Formaadid XXS-st (postmargid) kuni XXXL-ni (näit. tapetseeritud näitusesaalid), tekstiilsetele formaatidele lisaks ka näiteks mõned seinakellad, laelambid…

4. Kuidas on teie looming muutunud ja kohanenud ajaga?

Arvan, et minu looming on kogu aeg muutunud vastavalt ajale… või reageerinud ajale… Näiteks isiknäitus 2008. aastal Oma tuba oma luba, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 90.-ndale aastapäevale või teos Rahapesu, mis kajastab eesti oma raha asendumist eorodega.

5. Millega tegelete praegu?

Töötan endiselt dotsendina, tegutsen disaineri ja kunstnikuna.

6. Kuidas on Teie professionaalne kogemus mõjutanud õppetööd osakonnas?

Peale edukat osalemist Kreenholmi trükikangakavandite konkursil ja sellele järgnenud koostööd Kreenholmiga (näit. Lotte ainelise trükikanga seeria kavandamine koostöös filmi autoritega 2002-2003) alustasin eriala kompositsiooni õpetamist eelkõige tööstusliku trükikanga kavandamisel, sellele järgnesid muud õppeained.

7. Mis on Teile tekstiilikunstis ja/või - disainis kõige olulisem? Miks?

Idee, emotsioon, kontseptsioon…

8. Mis mõjutas Teie eriala valikut? Miks õppisite tekstiilikunsti?

Tekstiilikunst oligi ainuke valik. Olin lapsest saati kangaste ja lõngadega tegelenud…

9. Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Õppimine tolleaegses ERKI-s oli väga prestiižne, konkurents sisse saamiseks oli tohutu. Käidi aastaid ettevalmistuskursustel joonistamas - maalimas ja samuti eriala kompositsioonis. Igasugused erinevad sisseastumiseksamid kestsid pool suve.

Õpetus oli muidugi kunstikeskne. Joonistamine oli nagu hommikuvõimlemine, vist igal hommikul kuni 5.-nda kursuseni, samuti maalimine toimus iga nädal kuni 5.-nda kursuseni.

Eriala põhiained olid kompositsioon ja töö materjalis. Ühe semestri ainete hindamised toimusid kõik ühel päeval, nii joonistamine, maalimine kui eriala tööd, see andis hea ülevaate. Erinevad komisjonid eesotsas rektoriga käisid töid kinnise ukse taga hindamas. Tööd pidid rääkima ise enda eest, pärast saime teada kuidas oli läinud. Alles lõputöö kaitsmisel anti sõna ka tudengile.

Minu lõputöö juhendajaks oli osakonna juhataja Maasike Maasik. Osakonnas töötasid ilmselt veel Merike Männi, Kaie Tilk ja Kadi Pajupuu, mõned projektid olid ka Mall Tombergi, Anu Raua, Signe Kivi ja Lylian Meistriga.