AUNE TAAMAL

1. Millal õppisite EKA-s? Kas olete ka akadeemias õpetanud?

Astusin ENSV Riiklikusse Kunstiinstituuti 1988. aastal ja lõpetasin Tallinna Kunstiülikooli aastal 1993. 1994 a. algusest kuni 1996 a. sügiseni töötasin tekstiilikateedris kateedrijuhataja abina ( ametinimetus oli vist tekstiilikateedri laborant) Õppejõuna olen lepinguliselt töötanud ühe semestri: 2000/2001 õ/a. juhendasin I kursust ( erialakompositsioon).

2. Mis mõjutas Teie eriala valikut ja miks õppisite tekstiilikunsti?

Otsus kunsti õppima asuda küpses keskkooli viimase aasta jooksul. Tundsin end selles osas siiski veel väga ebakindlana: olin lõpetamas Muusikakeskkooli, kus kunsti / käsitööd õpetatakse minimaalselt. Põhirõhk on ju pilli harjutamisel. Mäletan, et joonistada meeldis mulle juba lapsepõlvest peale, samuti õmmelda. Nõukogude ajal ei olnud ju muud võimalust, kui tahtsid moekalt riietuda, - ikka ise rõivaid disainida ja ka kokku õmmelda. Koolis olin ma selles osas üsna tuntud, õmblesin ka sõbrannadele. Tekstiilieriala ei olnud küll päris esimene valik. Peale keskkooli lõpetamist sattusin tööle Vene draamateatrisse, dekoratsioonide alale. Õhtuti käisin ERKI- s ettevalmistuskursustel. Sel ajal kaalusin nii ruumikujunduse kui ka teatrikunstniku eriala. Töö teatris oli vaheldusrikas: õmblesin kilomeetrite viisi sametit kulissideks, võõpasin nitrovärvidega nii mööblit kui ka kingi jm. Palju tuli teha butafooriat, mis oli väga tekstiilikeskne. Et saavutada erinevaid pindu ja tekstuure, pidi kasutama tekstiilile maalimist: puidule kleebiti puuvillane riie ja maaliti see  marmoriks, väärispuiduks, metalliks, looduslikeks faktuurideks n.ö. imitatsioonideks. Teatris töötamise ajast on mulle eriliselt meelde jäänud koostöö karismaatilise dekoratsioonimaalija Friz Matt' iga, kes oli tõeline oma ala meister. Temalt sain esmaseid aniliinvärvidega maalimise, illusoorsuse ja ruumilise sügavuse saavutamise oskusi. Arvan, et kangaste värvimise, maalimise ja 3D vormimise töö, mida teatris pidevalt teha tuli, sai otsustavaks tekstiilieriala valikul.

3. Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Pean tunnistama, keeruline on praegu möödunud õpinguaastaid sõnadesse kokku võtta. ERKi lõpetasin veel enne, kui diplomiõpe muudeti bakalaureuse ja magistriõppeks. Meie kursus sai ühena viimastest viis aastat diplomiõpet. Õpetajateks olid Anu Raud, Maasike Maasik, Merike Männi, Mall Tomberg, Kadi Pajupuu, Kaie Tilk, Elna Kaasik, Signe Kivi, Lylian Meister. Minu diplomitöö juhendaja oli Merike Männi, kellega sujus koostöö väga ladusalt. Õpinguajale tagasi vaadates arvan, et sain parima kunstialase hariduse, mida sel ajal nendes oludes oli võimalik omandada. Siis ei olnud veel võimalik kutsuda külalisõppejõude õpitubasid läbi viima ega ka ise vahetusüliõpilaseks minna. Sellegipoolest saime põhjaliku joonistamise, maalimise, kompositsiooni ja praktiliste tekstiilitehnikate koolituse, mille pinnalt ennast teostada ja edasi arendada.

4. Kes olid Teie kolleegid ja mõjutajad loomingus ja õppetöös?

Eraldi kedagi välja tuua ei oskagi. Arvan, et igaühelt sain midagi väärtuslikku - tehnilisi oskusi, distsipliini, katsetamisjulgust, värvi- kompositsioonitaju, oskust mõelda ruumiliselt ja materjalipõhiselt. Õpinguaastad olid täidetud otsingute, töö ja eksperimenteerimisega. Iga uus õpetaja avas täiesti uue tundmatu maailma – see avastamistunne jääbki meelde. Meil kõigil oli üksteiselt midagi võtta, anda ja jagada. Olen tänulik, et mind õpetati iseseisvalt mõtlema. Nüüdseks olen tõenäoliselt leidnud ka selle olulise, mida just mina tahan selle kunstivormi kaudu väljendada. 

5. Kuidas on Teie professionaalne kogemus mõjutanud õppetööd Viljandi Kultuuriakadeemias?

6. Millega tegelete praegu?

7. Kuidas on Teie looming ja töö ajas muutunud? 

Viie õppeaasta jooksul saime katsetada palju erinevaid telgedel kudumise tehnikaid. Kuna kangaid ja värve oli tol ajal väga keeruline saada, jäi siidimaali ja kangatrüki osakaal õppeprotsessis tunduvalt väiksemaks.  Arvatavasti seetõttu valisin ka diplomitööks käsitelgedel eksperimentaaltehnikas kootud kangad. Peale lõpetamist kasutasin esimeste päris iseseisvate tööde teostamisel mõnda aega samu materjale ja tehnikaid. Edaspidi hakkasin aina rohkem katsetama ja enda loomingulistele mõtetele uudseid avaldumisvorme leiutama.

Kuigi tekstiili liigitatakse tarbekunsti hulka, pole mind kunagi köitnud pelgalt tarbeeseme valmistamine. Iga töö ajendiks on alati olnud mingi sügavam idee, mille väljendamiseks olen valinud tekstiilsed materjalid ja tehnikad. Teoseid kavandades ja luues pean kõige olulisemaks mõtteid ja tundeid, kõiksusega omavahel olemist. Nägemustest saavad spirituaalsed maastikud, kus kohtuvad idee, inimlikkus ja hingestatus, materiaalne ja mentaalne, nähtav ja kujuteldav ehk mõte saab mateeriaks.

Minu loomingus tõusevad esiplaanile eksistentsiaalsed probleemid, ka inspireerib mind religioosne temaatika. Lähtuvalt sellest on mind alati paelunud pigem haprad ja läbipaistvad tekstuurid ja mitmekihiline kujutamislaad kui paksemad materjalid ja traditsiooniline vaibakudumine. Kuigi - never say never - sel suvel lõpetasin üle kahe aasta kestnud projekti: käsitelgedel pindpõimes kootud altaritekstiilid Järva Jaani kirikule. See oli "homage kangastelgedele", hea vaheldus teistele tehnikatele, mida viimastel aastatel viljelenud olen.

Mainiksin siinkohal siis lõikamist, põletamist, sulatamist ja muid kangaga manipuleerimise tehnikaid. Ühendan neid tikkimise, värvimise, kollaaźiga, luues seeläbi n-ö. omalaadseid maastike, täis kaose ja korrastatuse kontraste. Justkui tekstiilne polüfoonia, harmoonia vaheldumine atonaalsusega. Eks muusika inspireerib mind siiani.

Viimasel ajal olen leiutanud enda jaoks huvipakkuva n.ö. kangavitraaźi tehnika. Näen oma elukutset ühe kunstivaldkonnana, mille kaudu ennast väljendan ja mille abil loon. Üritan olla avatud uuenduslikkusele ja oma erialal võimalikult palju katsetada. Tekstiilikunstiga tegelemine loob minus tunde, et kõik on võimalik. Luua oma kätega, ikka ja jälle avastada ning avastatu üle rõõmu tunda. 

Lisaks loominguga tegelemisele, olen seotud Lühikese Jala Galeriiga, olles juhataja ametikohal.