LIISA KALLAM

1. Millal õppisite EKA-s? Kas olete akadeemias ka õpetanud?

Õppisin EKA-s 1996–2001 bakalaureuse õppes ja 2002-2004 tekstiilidisaini eriala magistriõppes.

2. Mis mõjutas Teie eriala valikut? Miks õppisite tekstiilikunsti?

See tundus loomulik valik, palju teisi variante ei kaalunudki. Korra proovisin ka ehtekunsti, aga pöördusin ikka tekstiili poole tagasi. See oli peamiselt materjal oma olemuses, mitte niivõrd mustrid, mis mind köitis ja köidab siiani.

3. Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Õppimise ajale andsid oma näo nii kursusekaaslased kui õpetajad. Meie kursus oli ühtne ja motiveeritud, liikusime üsna sarnastes suundades. Õpetajad olid päris nõudlikud, meenuvad käsitsi joonistatud ja maalitud kavandid nii pleedidele kui vaipadele, nt Merike Männi, Signe Kivi jt juhendamisel. Loomingulist mõtlemist käivitas õpetaja Kadi Pajupuu, kes viis meiega läbi mitmel kursusel erinevaid projekte. Tema oli ka EKAsse viltimise maale tooja ja nii sai selgeks ka minu edasine uurimus- ja tegutsemisvaldkond.

4. Kes on olnud Teie kolleegid ja suurimad mõjutajad õppimise ajal jaloomingulises töös?

Õppimise ajal ja ka sellele järgnevatel aastatel valisime ühise suuna – viltimise ja selle õpetamise koos kursuseõe Liisa Tomasbergiga. Koostegemine kindlasti motiveeris ja tõukas asjaga süvenenumalt tegelema.

5. Milliseid materjale, tehnikaid ja formaate olete kasutanud?

Seoses viltimisega sai minu põhimaterjaliks vill ja selle kasutamine ja uurimine. Lõputööna kudusin villa lõimede vahele ja hiljem viltisin kangad, millest said nii sisutus- kui rõivaesemed. Sellest ajast peale olen kombineerinud erinevaid kiude ja materjale viltimisel. Suuremaks väljakutseks on olnud suuremate ja tugevate viltvaipade valmistamine, lisaks erinevad sisustusvildid (istmepadjad, tumbad).  Lisaks villale on mind huvitanud vähetuntud turbakiud. Viisin selle kiu kohta läbi uuringud ja olen vähesel määral ka toodetes kasutanud, arvestades kiu erilisi omadusi, siis leidis ta tee nö tervisetoodetes, nt soojendavad sisetallad.

6.  Kuidas on teie looming muutunud ja kohanenud ajaga?

Olen tegelenud peamiselt materjali ja selle arendusega, samas lihtsate vormidega. Seega minu jaoks on oluline luua disaini, mis oleks kauakestev ja ajas mitte liiga kiirelt muutuv. Muutunud on see, et kõike saa ise otsast lõpuni teostada, oluline on et idee saaks parimal võimalikul moel lahendatud.

7. Millega tegelete praegu?

Praegu olen tegev stuudios Emma Leppermann, koos tekstiilikunstnik Merle Suurkasega. Stuudio algusest alates, umbes viimased viis aastat olen lisaks vildile leidnud tee erinevate materjalide ja tehnikate kombineerimisele, samuti erinevate oskuste ja vaatenurkade kokku sobitamisele. Esemed, mis sünnivad nii siiditrükis, värvides, kududes kui viltides jõuavad peamiselt Emma Leppermanni stuudio-poodi Meistrite hoovis. Valmistame seeriatooteid, mille puhul on tähtis anda igale tootele siiski oma nägu ja tunnetus.

Lisaks kunstniku tööle õpetan lapsi tekstiilitöid ja käsitööd tegema Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Rocca al Mare koolis. Tegelen ka tootearendus- ja viltimisalaste koolitustega.

8. Mis on Teile tekstiilikunstis ja/või - disainis kõige olulisem? Miks?

Tegijana on oluline pühenduda, teha esemeid mis vaatajat, kasutajat kõnetaksid, puudutaksid teatud erilisuse ja miks mitte salapäraga. Meeldib kui idee on rakendatud võimalikult väheste vahenditega ja professionaalselt.