1990ndad

1990. aasta sügisest eraldusid aastakümneid ühe kateedrina tegutsenud tekstiili ja moe erialad omaette üksusteks. Pärast Eesti taasiseseisvumist toimusid olulised muudatused õppekorralduses. 1992. aastast alates hakati õppekavade juures rakendama ainepunktide süsteemi. Haridusreform tõi sisse bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe mõisted. Senise viie õppeaasta asemel lühenes õppeaeg esialgu 4,5 ja seejärel nelja aastani.

1990ndate teisel poolel käivitusid olulise muudatusena õppekavas erialased valikained (moejoonistus, õmblemine, silmuskudumine, fotograafia, videoõpetus, digitaalne kangadisain). Tekstiili eriala oli tollal kunstiülikoolis üks väheseid, kus valikainete süsteemi rakendati. Oluliseks muutus erinevate autoritehnikate katsetamine, tehti algust erialase arvutiõppega. Õppekavasse tuli vormiõpetus skulptori Anu Põdra juhendamisel. Erialatunde kutsuti andma rohkem kunstnikke väljastpoolt osakonda: Katrin Pere, Elna Kaasik, Peeter Kuutma, Kaire Tali, Tiina Puhkan, Erika Pedak, Ele Praks, Malle Agabuš, Andres Tolts, Eve Kask, Marko Mäetamm, Aivar Oja, Lennart Mänd jt. Oli ka välisõppejõude: Leenakaisu Hattunen, Kaarina Kellomäki, Helena Paakkinen ja Magnus Zweigberg Soomest, Phyllis McIntyre USA-st, Liz Jensered Austraaliast jt. 1995. aastal osalesid tekstiilitudengid Göteborgi Tarbekunsti- ja Disainikõrgkoolis korraldatud töötoas ning avati ka esinduslik näitus Estivali (väliseesti kultuurifestivali) raames. Reisi aitas korraldada Rootsis doktorantuuris õppinud Kaja Tooming, kellest sai esimene doktorikraadiga Eesti tekstiilikunstnik. Talvel osalesid tudengid Kaja juhendatud tufting-tehnika töötoas Vantaa Disainikoolis koos TAIK-i tudengitega. 1996. aasta suvel organiseeriti koostöös Göteborgi Tarbekunsti- ja Disainikõrgkooliga Põhja- ja Baltimaade tekstiiliosakondade esimene ühine suurüritus, seminar ja workshop “Fiiber” Muhu saarel. Tulemuseks oli rohkelt meedia tähelepanu ja EKA fuajeegalerii esimene näitus veel enne selle ametlikku avamist galeriina. Taastati ka vahepeal katkenud suhted suurettevõttega Kreenholm, 1996. aastast alates toimusid taas praktikad Narva kangatrükivabrikus.

Osakond hakkas aastal 1997 üliõpilastöödega osalema ka messil Heimtextil, mis toimub Frankfurdis. Sama aasta suvel osales osakonna juhataja Lylian Meister Brüsselis European Textile Networki (ETN) peaassambleel, mille tulemusena võeti osakond ETN-i liikmeks. See andis selgelt suurema sidususe Euroopa tekstiilikogukonnaga ja ligipääsu värskele informatsioonile valdkonnas toimuvast.

1997. aastal korraldati koostöös EKA maaliosakonnaga EKA galeriis näitus “Pöörded ja teljed”, millega tähistati 80 aasta möödumist dekoratiivmaali ja naiskäsitöö töökodade avamisest Tallinna Linna Kunsttööstuskoolis. 1998. aastal korraldas osakond seminari “Eesti kaasaegne tekstiilikunst ja selle juured Tallinna Kunstihoones. Samal aastal asutati ka Mari Adamsoni nimeline preemia parimale tekstiiliüliõpilasele, mille esimeseks laureaadiks sai Reet Sepp. Preemia anti üle EKA emeriitprofessori Mari Adamsoni 90. sünnipäeval Adamson-Ericu muuseumis.                  

Koostanud: Lylian Meister, Maasike Maasik, Krista Leesi, Piret Valk

Fotod: EKA tekstiilidisaini osakonna fotoarhiiv ja tööde autorid