PIRET VALK

 

1. Millal olite õppejõud EKAs; milliseid aineid õpetasite?

1996-1999 vanemlaborant ja tunnitasuline õppejõud; alates 2000 külalisdotsent.

Juhendatud kursused: Pigmenttrükk, Trükitehnoloogiad, Kangatrükk, Kangakujundustehnikad, Kangamaal, 3D tekstiil, Viltimine, Kompositsioon

 

2. Kes olid teie kolleegid ja mõjutajad loomingus ja õppetöös?

Saan enamusest oma kolleegidest mõelda ka kui oma õpetajatest, kaasõpilastest või õpilastest. Kõik nad on mind mõjutanud ning olen tänulik nendega koos töötatud aja eest:

 

Minu kolleegid läbi aegade: Tiina Puhkan, Kadi Pajupuu, Maasike Maasik, Lylian Meister, Krista Leesi, Mare Kelpman, Tarmo Mäesalu, Eelike Virve, Merilin Kruusel, Katrin Lehtjõe, Karin Luuk, Marta Kisand, Kristel Laurits, Pille Teppan, Mariliis Soobard ja Nithikul Nimkulrat

 

3. Milliseid materjale, tehnikaid ja formaate olete kasutanud?

Materjalid: Siid, vill jt looduslikud kiud, lõngad või kangad, sünteeskangad.

Tehnikad: viltimisest ja vormimisest trükkimise ja maalimiseni.

Formaat XS-XXL

 

4. Kuidas on teie looming muutunud ja kohanenud ajaga?

Minu loomingu suhe aja ja muutumisega on sama kirglik ja kustumatu, kui Kamassi Hüdraulika suhe Rosa Pimpinellifoliaga.

 

5. Millega tegelete praegu?

Hetkel elan kaksikelu. Ühest varrukast jagan oma teadmisi tekstiilieriala tudengitele ning teise säärega ammutan uusi kogemusi pookimisest, pikeerimisest, pisipööristest jms.

 

6. Kuidas on Teie professionaalne kogemus mõjutanud õppetööd osakonnas?

Pean enda ülesandeks eelkõige tehnikate õpetamist, mis tegelevad kangaste kujundumisega. Praktika on teooria teine pool. Parem on õpetada oma elulise kogemuse põhjal, õnnestumistest ja vigadest. Kehvem on õpetada raamatusse herbariseeritud surnud sõnu ehkki ka seda tuleb vahel teha ja loota, et need kellegi teise puutususest taas tegudena ellu ärkaksid. Õpetajal on kasutada lisaks kolmas võimalus – õppida õppijate kogemusest, see marineerida ja ekstraheerida, analüüsida ja üldistada ning vahendada tulem järgmistele õppijatele.

 

7. Mis on Teile tekstiilikunstis ja/või - disainis kõige olulisem? Miks?

Kõike võib teha väga erinevatel põhjustel, oluline on neid põhjuseid teadvustada. Oluline on mõelda, kellele, mida ja mis eesmärgil me midagi loome. Oluline on nautida loomeprotsessi või siis sellega leppida. Oluline on tunda empaatiat ja seda tegudes väljendada.

 

8. Mis mõjutas Teie eriala valikut? Miks õppisite tekstiilikunsti?

Mitteverbaalne loominuline eriala valitakse sageli põhjusel, et sõnadest ei piisa. Tekstiili kui materjali puhul on mind alati köitnud visuaalsete omaduste kõrval selle taktiilsed omadused. Iga materjali võimaluste mõistmiseks tuleb temaga saavutada kontakt. Tekstiili peab katsuma ja tundma, tema sees, peal või küljes olema, et temast sotti saada ja talle uus elu ja tähendus anda.

 

9. Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Õppimise aeg seondus suurte muutuste ajaga. Nii see oli ka, nii ühiskondlikult, EKAs kui minu kui õppija arengus. Tegelikult on kõik minu EKAga koosoldud ajad muutuste ajad või vähemalt kaunistatud muutuste lootustega.

 

Meil olid väga head õpetajad, kes on ka silmapaistvad kunstnikud ja disainerid: Tiina Puhkan oli minu esimene õpetaja ettevalmistuskursustel. Üks minu „lemmiktekstiilikunstnikest”. Sama suure kirega, kui ta räägib etnograafilistest tekstiilidest, koob ta imekauneid vaipu ja maalib muinasjutulisi kangaid. Tiina elulised õpetussõnad, nagu: „...tekstiilikunstnikud peavad väga jõulised olema” või „..küll pärast ole aega imestada”, hoiavad minu moraali kõrgel tänaseni.

 

Kadi Pajupuu oli minu esimene õpetaja EKAs õppides. Suur leitaja ja minu õpetajaeeskuju. Temale võlgnen selle, mis minus on loovat või loomingus leidurlikku.

 

Maasike Maasik on Suur Õpetaja ja Kunstnik. Kui tudengina jõudis tema jagatud tarkusest ja õpetusest minuni heal juhul tubli veerand, siis ülejäänud mõistatust on andnud avastada ja mõistatada tänaseni.

 

Lylian Meister on mind alati inspireerinud oma jätkuva usuga inimeste headusesse, lootusrikkuse ettevõtlikkuse ja suure töövõimega.

 

Teine minu „lemmiktekstiilikunstnikest” Krista Leesi pole küll olnud minu õpetaja koolis, küll aga elus. Ta on vapralt talunud mind kui kaasõppurit ja „teiselpoollaudakolleegi” ühtekokku 16 aastat. Temale võlgnen enamuse, mida arvan arvavat disainiteemadel.

 

Mare Kelpman oli minu õpetaja magistrantuuris ning ka magistritöö juhendaja. Tema asjatundlikul ja nõudlikul juhendamisel valmis magistritöö, mis sai aluseks minu mitmete kursuste väljatöötamisel.

 

Minu erialaõpetajad või õppetöö meistrid olid veel Merike Männi, Kaie Tilk, Aino Mälivere, Mariann Kallas. Lisaks headele õpetajatele oli meil väga kokkuhoidev ja äge kursus. Kooliskäimine oli eluviis ja õppimine lust. Kõigi nende hindamiseelsete magamata ööde, kavandite ülevaatuste ja jääga lillevaasis. Minu kursusekaaslased olid: Kertu Sillaste Riste Laasberg Mari Haavel Siiri Minka Kai-Christel Allik Tiina Kull Kristi Uik.

 

Õppimise ajal ja selle järel korraldasime kursusenäitusi:

1994 – Shibori ja siidimaali näitus Tallinnas Lühikese Jala Galerii siseõues. Juhendaja Lylian Meister

1996 – Gobelääninäitus RX-1 Tallinnas Kloostri Aidas ja klubis La Perra Vita Pärnus. Tööde juhendajad. Maasike Maasik ja Kaire Tali.

2001 – Tekstiilileiud, tavalised aarded Keilas Harjumaa Muuseumis, Kuressaare lossis ning Keskraamatukogus Tallinnas