TUULI REINSOO

1. Millal õppisite EKA-s? Kas olete akadeemias ka õpetanud?

Õppisin vahetult pärast Keskkooli - ei, tegelikult keskkooli ajal, ettevalmistuskursustel juba, mis oli kooli õppekorraldusse ja loomingulisse protsessi sisseelamiseks ülioluline etapp. Pole kunagi varem ega hiljem olnud nii produktiivne! Päriselt astusin õppima 1999. aastal ja minu keskkooli lõpuklassist alustas samal aastal EKAs veel 11 inimest, kuigi minuga samal erialal mitte kedagi neist. 

2. Mis mõjutas Teie eriala valikut? Miks õppisite tekstiilikunsti?

Juhus. Ettevalmistuskursustele tulles arvasin, et saan erinevate valikutega tutvuda. Kahjuks seda võimalust ei antud. Vali kohe! Üki, kaki, kommi nommi.... Skulptuur või tekstiil? Võtame siis tekstiil, telgedel kududa juba natuke oskan tänu vanaemale. Minu jaoks pole vahet, kus õppida, see, mida sealt kaasa võtan, sõltub nagunii endast. 

3. Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Tore oli! Õpetajad olid Mare Kelpman, Kadi Pajupuu, Piret Valk, Lylian Meister, Tarmo Mäesalu, Signe Kivi, Anu Põder, Aili Vahtrapuu, Loit Jõekalda, Jüri Palm jpt. Kena, et nad mu hüsteerilise iseloomu ja tõmblemise välja kannatasid.

4. Kes on olnud Teie kolleegid ja suurimad mõjutajad õppimise ajal ja loomingulises töös?

Ma pole seda väga teadvustanud. Eks kõik õpetajad mingil määral, aga elu ümberringi kõige rohkem. Loodus mõjutab mind. Keskkond. 

5. Milliseid materjale, tehnikaid ja formaate olete kasutanud? 

Lõputööks tegin põrandavaibad, kuid olen jäänud viltimise juurde, kuna vilt on nagu paber, millele saab värvide ja lõngadega joonistada. Samuti saab sellega teha ruumilisi töid. Aga hilisem õppimine Lapimaal viis mind taaskasutus- ja keskkonnakunsti juurde. Viimased tööd olid tehtud hoopis roostes metallist! 

6. Kuidas on teie looming muutunud ja kohanenud ajaga? 

Üha muutuvas keskkonnas kasvab minu meelest kunstniku vastutus näidata oma loominguga, et maailmas leiduvad ressursid ei ole raiskamiseks. Mind köidavad jaapani ideed - wabi-sabi, shibui - kulumise ilu, hääbumine, katkemine, nõelumine, parandamine. Arvan, et kui mu töökoormus veidi väheneb ja loominguks taas natuke aega on, siis hakkan tegema midagi boro-tekstiilide laadset või parandama vanu esemeid ja andma neile uut elu, viltides nad uueks kangaks. 

7. Millega tegelete praegu?

Kirjutan romaani, aga ma pole kindel, kas see avaldamiseks vastu võetakse. Eks paistab. Lihtsalt pidin jutustama ühtege tegelaste elust, kes on mu peas juba kaua olemas olnud. Nad on väärt, et ka teised neid tunneks. Samuti töötan Lennusadamas, harin Viljandis aeda (kuigi elan Tallinnas) ja käin regulaarselt 91-aastase vanaema juures, nii et palju vaba aega ei jää. 

8. Mis on Teile tekstiilikunstis ja/või - disainis kõige olulisem? Miks?

Ma ei taha teha oma loominguga haiget keskkonnale ega inimestele ja mulle ei meeldi šokikunst. See on siiski üks vägivalla vorm kaasinimeste vastu.