top of page
Curriculum Vitae

 

MARE KELPMAN

Tekstiilidisainer ja aastani 2012 EKA tekstiilidisaini osakonna professor

www.marekelpman.eu

 

Haridus

 

1985-1990 Eesti Kunstiakadeemia, tekstiil

 

Töökogemus

 

2013 mare kelpman tekstiilistuudio OÜ, disainer

 

2003-2012 EKA tekstiilidisaini osakond, professor, osakonna juhataja

 

1998-2004 EKA Rakenduskunsti Kolledži tekstiili ja moe osakond, professor, osakonna juhataja

 

1994-2001 EKA tekstiilidisaini osakond, külalisõppejõud

 

1992-1998 Tallinna Kergetööstustehnikum, õpetaja

 

1991-1994 Vanalinna Hariduskolleegium, tekstiiliateljee õpetaja

 

Isiknäitused

 

2012 galerija Trofejas, Berliin

 

2011 Lood, Hop galerii, Tallinn

 

2009 Mare Kelpmani tekstiilid, Saaremaa Kunstistuudio Galerii, Kuressaare

 

2007 Mare Kelpmani kangad, Soosoo galerii, Tallinn

 

2003 Crossing, isiknäitus ETDM, Tallinn 

 

Rahvusvahelised näitused kutsutud osalejatega näitused

 

2014, Artek Kesäkoti, Artek, Helsingi. Soome

 

2013 14. International Triennial of Tapestry Lodž, Poola

 

12.12.2012-2013 Wonderwater Baltic Sea Helsinki. Old Customs Warehouse, Helsingi. Soome

 

2012 Everyday Discoveries – International Design House Exhibition, Suvilahti, Helsingi, Soome

 

2012 Rock Paper Scissors: is the hotel recyclable? Biblioteca S.M. Incoronata, Milano, Itaalia

 

2011 16 steps closer , Riia Art Space, Läti

 

2011 Multisensory; showroom di Prata, Pordenone, Itaalia2011 Experiments with Light, Kaunas Arena, Kaunas, Leedu

 

2009 A Conseptual textile design project Via Baltica, galerii Artifex, Vilnius. Leedu

 

2009 Modern Masters, International Trade Fair

 

2009, Messe Riem, München, Saksamaa

 

2008 Treasury of Digital Form, Handwerkskammer, München, Saksamaa

 

2008 Cloth and Culture NOW, Sainsbury Centre for Visual Arts ja The Whitworth Art Gallery, Manchester, Suurbritannia

 

2005 Japan Textile Contest, Tokio, Jaapan

 

2005 Kaunas Art Biennial Textile 05, Kaunas, Leedu

 

2005 Visions of Textile, Izmir,Türgi

 

2005 ReDesign Europe, Berliini Kommunikatsioonimuuseum, Saksamaa

 

2004 Tradition and Innovation, 2nd European Textile and Fibre Art Triennial, Arsenals, Riia, Läti 

 

Allpool leiate Mare tervikliku CV:

Kirja pannud magistrantide kohtumisel disaineriga 26. mai 2014.a. Jette Heinlo.
 
MARE KELPMAN
 

1. Mis mõjutas Teie eriala valikut? Miks õppisite tekstiilikunsti?

Lõpetasin esmalt Tartu Kunstikooli, kus oli tugev maaliõpetus ning õpetajad eeldasid, et lähen edasi maali õppima. Pere loomine tekitas pausi ja nii kerkiski teemaks hoopis tekstiil. Olen sünnilt saarlane ja nii kaua kui ma end mäletan, olen kudunud, tikkinud ja õmmelnud. Tekstiili eriala valimine oli sellele justkui loomulik jätk.

 

Mul oli huvi kaasaegse maalikunsti vastu ja kooli läksin ambitsiooniga saada tekstiilikunstnikuks, mitte niivõrd disaineriks. 

 

2. Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Osakonnas õpetasid Mall Tomberg, kes oli ka osakonna juhataja, Maasike Maasik, Anu Raud, Merike Männi  ja Kaie Tilk. Olen tänulik kõigile. Õppeaeg kestis 5 aastat, semestrid olid pikemad ja jõudeaega ning seltsielu oli justkui rohkem. Vaibalooming ja näitustel esinemine oli highlicht, meid koolitati kunstnikeks, mitte disaineriteks. Lõpetasin 1990.aastal ja elu muutus pärast seda ning väga palju tuli kiiresti juurde õppida.

 

3. Milliseid materjale, tehnikaid ja formaate olete kasutanud? Kuidas on Teie looming muutunud ja kohanenud ajaga?

Ma ei ole kunagi peavooluga kaasa läinud. Tähtsaim oli tekstiiliõpetuses 80ndatel gobelään ja võib-olla just sellepärast ei tahtnud ma seda teha. Mina olin isepäine ja tahtsin midagi muud, mul puudus vajadus end gobeläänis väljendada. Gobelään oli muutunud justkui normiks nõukaajal, tehnika võimaldades teha suuri tellimustöid ühiskondlikesse hoonetesse. 1990-ndatel oli elu muutunud avatumaks.  

 

EKA-s õppides tegin palju käsitrükki, katsetasin erinevate trükitehnikate ja -võtetega. Hiljem olen enda jaoks avastanud kudumise võimalused.

 

Olen alati katsetanud uusi materjale ja tehnoloogiaid, olen miksinud vana ja uut. Innustasin alati ka tudengeid uut avastama ja katsetama. 

 

2007. aastal tegin laserlõikes sisustuskangaste kollektsiooni.  Kangad olid inspireeritud vanadest tikandimustritest. Kokku said esiemade mustrid ja innovatiivne tehnoloogia, mida Eestis ei olnud tol ajal veel tekstiili lõikamiseks kasutatud.

 

Ma ei ole Eestis palju ülevaatlikel tekstiilinäitustel osalenud. Meeldib töötada uute, endale olulise kontseptsioonidega ja teha pigem isiknäitusi või kollektsioone. EKA-s osakonda juhatades oli ajaressurss väga piiratud ja loomingulisus väljendus pigem tudengitele arendavate projektide väljatöötamisel. 

 

4. Millal olite õppejõud EKAs; milliseid aineid õpetasite? Kuidas on Teie professionaalne kogemus mõjutanud õppetööd osakonnas?

Lõpetasin kooli 90ndal aastal. Esialgu jäin vabakutseliseks, aga üsna varsti kutsuti mind mitmesse kohta õpetama.

 

EKA-s õpetasin külalisõppejõuna alates 1994. aastast. Juhendasin magistrande, viisin läbi erinevaid workshope ning õpetasin aineid, mis olid seotud uute materjalide, tehnoloogiate ja trendidega.

 

1998.aastal loodi EKA juurde Rakenduskunsti Kolledž, mis toimis kuni 2004.aastani ja oli mõeldud vene keelt emakeelena kõnelejatele nn integratsiooniprojektina. Seal oli kokku 5 eriala, üks osakond ka mood ja tekstiil, mida mul paluti juhtima hakata. Koostasin õppekava, hankisin seadmed, mis hiljem läksid EKA moe ja tekstiili osakondadele. 

 

2003. aastal EKA tekstiilidisaini osakonda professorina juhtima asudes oli mul mitu eesmärki: kaasajastada õppekava, parandada töötingimusi, laiendada tekstiilitudengite võimalikke töövaldkondi, luua kontakte tekstiiliettevõtlusega ja avardada tudengite maailmapilti läbi rahvusvaheliste projektide.

 

Osakonnas ei olnud seadmed ega töötingimused muutunud võrreldes minu õpiajaga. Maailm aga oli muutunud ja kaasaegset õpetust ei olnud võimalik läbi viia vananenud seadmetega. Oma tööaja jooksul vahetasin välja kõik seadmed ja töövahendid ning hankisin uusi kaasaegseid töövõimalusi pakkuvaid masinaid.

 

Toimusid esimesed sotsiaalse disaini projektid ja interaktiivse tekstiili ained. Toimus palju rahvusvahelisi projekte ja välisõppejõudude töötubasid. EKA siseselt algas koostöö tootedisaini osakonnaga.

 

5. Kes olid Teie kolleegid ja mõjutajad loomingus ja õppetöös?

Mõjutajaks on kindlasti rahvakunst laiemalt, kuigi see ei pruugi minu loomingus otseselt nähtav olla. 

Käisin iseseisvalt tihti Peterburi (Leningradi) etnograafiamuuseumis erinevate rahvaste etnograafilisi mustreid joonistamas. Siis ei olnud internetii ega raamatuid.

Õppimise ajal vaimustas mind Kihnus etnograafiapraktikal oldud aeg ja sama mõju nägin hiljem ka oma tudengitel. 

 

Ma ei ole kunagi soovinud rahvakunsti kopeerida, mind vaimustab pigem nende tööde kaudu kõnelev eneseväljendus ja ajastu lugu. 

 

Vaimustusega avastasin 90-ndatel enda jaoks Jaapani disaineri Reiko Sudo ja Hollandi disaineri Ulf Moritz loomingu. 

Mul on olnud rõõm nende mõlemaga ka tutvuda ja workshopil osaleda. Köidab ootamatus, väljakutse esitamine materjalidele ja tehnoloogiatele.

 

6. Millega tegelete praegu?

Praegu tegelen ma loominguga. Ja asjadega, mis mulle meeldivad.

 

Mul on omanimeline tekstiilistuudio, kus teen oma kollektsioone, tellimustöid, koolitusi. Tekstiilid koon tööstuslikel masinatel Soomes. Mulle väga-väga meeldib seda teha! Minu jaoks on see kõik hästi põnev. 

 

Olin interaktiivsete tekstiilide nn maaletooja, EKA-s alustasin 2005 “Arukate tekstiilide” projektiga. Praegu olen vastupidisel seisukohal ja vilkuvad, sosistavad jm tekstiilid ei paku mulle huvi, sest tõelist arengut saab tagada vaid töötamine meeskonnas koos erinevate spetsialistidega. Tajun, et inimesed vajavad teatud turvatunnet ja vintage sugemetga lapsepõlvest tuttavlikud naturaalsed tekstiilid sobituvad oma kontrastsusega tänapäeva kiiresse ellu väga hästi.

 

Roheline mõtteviis on mulle oluline, ka kauakestvus. Tean, mis materjale kasutan, ma valmistan oma asju nii, et kontrollin kogu protsessi.  

 

 

7. Mis on Teile tekstiilikunstis ja/või - disainis kõige olulisem? Tekstiilidisaini hetkeseis?

Tekstiilidisain on nii mahukas mõiste. Kõrgtehnoloogiliste materjalide kiire areng jätkub. 

Samas muutub lokaalsus üha tähtsamaks, just väikeste disainerbrändide puhul. 

 

On tore, et Eestis on tekkinud erinevaid disainerite väikeettevõtteid. Kahjuks neid väärtustatakse vähe. 

 

bottom of page