top of page
Curriculum Vitae

 

PEETER KUUTMA

Tekstiilidisainer, õppejõud

Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige, Eesti Kunstnike Liidu liige ning Eesti Sisearhitektide Liidu liige

 

 

Haridus

 

1961–1966 ERKI, tekstiilikunsti eriala

 

 

Töökogemus

 

1994– Tallinna Kunstikool, joonistamise ja kompositsiooni õpetaja

 

1995–  ARS Vaibastuudio juhataja

 

1993–2013 kureeris tekstiilikunsti näituseid Rahvusooper Estonia Talveaias, alates 1997. aastast ka mitmeid rühmituse Vaba Tahe näituseid nii Eestis kui välismaal

 

1987–1994 Eesti Kultuuriministeerium, kunstiekspert

 

1985–1987 Eesti Kunstnike Liit, juhatuse sekretär

 

1967–1985 Tekstiilivabrik Punane Koit, kunstnik

 

1965–1994 Kunstitoodete Kombinaat ARS, vabakutseline kunstnik

 

 

Isiknäitused

 

2013 Vabaduse Galerii, Tallinn

 

2013 Riia, Läti Seltsi Maja Galerii

 

2008 Disaini-ja Arhitektuurigalerii

 

2008 Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum

 

1996 Rohrchach, Šveits

 

1990 Bern, Šveits

 

1990 Tampere, Soome

 

1990 Eesti Tarbekunstimuuseum (koos keraamik Anne Keegiga)

 

1882 Kunstisalong (praegune Tallinna Kunstihoone Galerii) (koos keraamik Anne Keegiga)

 

1968 Kunstisalong (koos portselanimaalija Freidrich Reigoga)

 

 

Grupinäitused

 

Alates aastast 1970 osales kõikidel suurematel vabariiklikel tarbekunstinäitustel

 

Alates aastast 1997 osales kõikidel vaibakunstnike rühmituse Vaba Tahe näitustel

 

 

Tunnustused

 

2012 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu preemia Aasta tekstiilitegu

 

2006 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu preemia Aasta tekstiilikunstnik

 

 

Peetri täispika CV leiate allpool:

PEETER KUUTMA
 

1. Millal õppisite EKA-s? Kas olete akadeemias ka õpetanud?

Õppisin Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1961 – 1966/67. Olen õpetanud ühel aastal üheksa-kümnendatel tekstiilikateedris kompositsiooni ruumitekstiilidele.

 

2. Mis mõjutas Teie eriala valikut? Miks õppisite tekstiilikunsti?

Valisin tekstiilieriala selle kateedri juhataja Natalie Mei soovitusel, kes oli näinud minu visandeid.  Noorena oleks võinud õppida ka teistes kateedrites – alustada õpinguid. Tekstiili erialal sain väga kiiresti maigu suhu. Alustasin viimastel kursustel kavandamisega Tallinna Kombinaadile “ARS”. 

 

3. Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Minu õpetajad on olnud Mari Adamson, Leesi Erm, Mall Tomberg. Lisaks Leila Pärtelpoeg, Ilmar Linnat ja palju teisi. Õppimisaeg oli väga värvikas. Minu kursusekaaslased olid ANK – 64 inimesed, väga aktiivsed kunstitudengid. See aeg oli moodsa kunsti lavale tulemise aeg. Kunstiinstituudis korraldati kaasaegset kunsti tutvustavaid loenguid. Alustati aktiivse näitustegevusega. See tõmbas kaasa palju üliõpilasi – esinesin mitu aastat akvarellide ja guaššmaalidega suurtel näitustel. Aga hilisem edu erialal ei jätnud aega ja jõudu kujutava kunstiga tegelemiseks.

 

Mari Adamsoni looming on olnud mulle väga lähedane. Adamson-Ericu kunst on mind palju mõjutanud. Inimesena on olnud väga tähtis Leesi Erm, koolis reserveeritud õppejõud, hiljem väga soe ja sõbralik suhe endiste õpilastega. Olen temaga reisinud Soomes ja Lodži tekstiilitriennaalil 70ndate aastate lõpul Poolas.

 

Minu põhiline õpetaja on olnud sisearhitekt Leila Pärtelpoeg. Olen temaga töötanud paljudel objektidel – Tallinna Raekoda, Kadrioru lossi administratsiooni osa, Toompea lossi Riigikogu ruumid. Viimases olen ligi 10 aastat tegev olnud. Arhitekt Juta Lemberiga seob ka pikk koostööaeg. Suurem objekt on Kadrioru lossi administratsiooni osa renoveerimine.

 

4. Kes on olud teie mõjutajad loomingus?

Mind on mõjutanud mitmed kolleegid tekstiilikunstnike seast – nii Ellen Hansen, Lea Valter, Maasike Maasik. Palju olen saanud mõjutusi ka sisearhitektidelt, kellega algab minu sisustustekstiilide (trükikangad!) loomise üeriood – seitsmekümnendad aastad. Tookordne “ARS” omas suurt sisearhitektuuri (kujunduse) osakonda. Sealsed juhtivad arhitektid vajasid pidevalt nende objektidele kavandatud kangaid – Valter Pormeister, Maimu Plees, Maia Laul jne. Nende kunstnike nõudlikkus ja selge käekiri õpetas mind välja sisekujunduskangaste ja tekstiilide loomisel. Minu lähedased erialased kolleegid olid Leesi Erm, Lea Valter, Merike Männi, Liane Polberg jne.

 

5. Milliseid materjale, tehnikaid ja formaate olete kasutanud? 

Alustasin oma kunstnikuteed akvarellide, graafika, pastellmaalidega. Paralleelselt kavandasin ja teostasin kangaid ja pannoosid kuumbatika tehnikas kuuekümnendate aastate lõpul. Minu esimene personaalnäitus 1968. aastal oli Kunstihoone all salongis Friedrich Reigoga – esitasime batikkangaid ja maalitud portselani. Hiljem lisandusid filmtrükikangad ja maalitud-koloreeritud sisustuskangad kohvikutele ja restoranidele. Alles kaheksakümnendatel hakkasin kavandama näitusetöid – põimetehnikas suuri seinavaipu. Kasutasin kombinaat “ARS”i dekoratiivkudumise ateljee võimalusi. Arendasin välja oma laadi kasutades kogemusi, mida olin saanud põrandavaipu kavandades. Selle perioodi lõpul on valminud kõige suuremad formaadid – seda küll gobelääntelgedel. “Virumaa valgus” (3,4x6m) Haljala rahvamajale, “Sidevaip” gobelään uuele Peapostkontori koosolekute saalile (3,5x7,2m), “Narva – mälestuste linn” (2x5m) jne.

 

6. Kuidas on teie looming muutunud ja kohanenud ajaga? 

Olen püüdnud ajaga kaasas käia. Palju on aidanud kaasa tellijad – sisearhitektid. Olen sobitanud end tihti nende visioonidesse. Mind on kasutanud just need arhitektid, kellele on olnud sobiv minu raskepärane geomeetriline ja üldistav laad. Viimase 2013.a. märgilised tööd on olnud Narva Volikogu tellimus Venemaa Õigeusu Kiriku Patriarh Kirillile. Linn kinkis talle 2x2m suure rituaalvaiba, kus olid väga kindlad tingimused. Tegin ka ühe uue vaiba “Põhjatäht” (2x2m), mille ostis Tarbekunsti- ja Disainimuuseum. Töö oli galeriis “Vabadus” – 2013.a. novembris isiknäitusel. Lisaks suur põrandavaip samale muuseumile – arhitekt J.Siiraku kavandi järgi aastast 1933. Põimetehnikas vaip on 2,4x3,2m suurune. Tööjoonised, töö juhendamine, organiseerimine – see on OÜ Ars Vaibastuudio eksistentsi tingimuseks.

 

5. Millega tegelete praegu?

Alustasin 2014/15 õppeaasta õppetööd Tallinna Kunstikoolis (Kevade 4). Olen seal 0,5 kohaga joonistuse ja kompositsiooni õpetaja. Olen koolis olnud 20 aastat. Töökojas alustame eratellijale uut põrandavaipa (2,4x1,25m). Hakkan valmistuma 2015.a. näitusteks – jaanuaris näitus Kunsthoones (Tekstiil 100), veebruaris vaibakunsti ühisnäitus Riias, hilissügisel minu loomingu näitus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

 

6. Mis on Teile tekstiilikunstis ja/või - disainis kõige olulisem? Miks?

Jaotan oma loomingu 2 eri leeri. Tekstiilid, mida kavandan kindlasse interjööri – peavad haakuma eelkõige ruumiga. Nad peavad toetama tervikut kui nad ei ole kavandatud ruumi üldlahenduse parandamiseks. Need tööd mida kavandan näitusele – neis peab olema jõud ja intensiivsus. Olen harjunud koostööga, pean lugu sisearhitektist, kes omab ruumist visiooni. Ühised lahendused on väga vajalikud. 

bottom of page