ANNIKE LAIGO

1. Mis mõjutas Teie eriala valikut? Miks õppisite tekstiilikunsti?

Lõpetasin esmalt Tartu Kunstikoolis Dekoratsiooni, mis oli laiapõhjaline eriala ja kus muuhulgas sai õpitud nt. kirjakunsti aluseid, kompositsiooni, skulptuuri ja hulgaliselt maali ja joonistamist. Tekstiilierialaga ei olnud seal õppekavas midagi pistmist. Pisiku sain juba varasemalt, põhikooli ajast. Mul oli õnne olla Aina Kirsipuu õpilane – arvan, et kõigist mõjutajatest on tema mu jaoks olulisim. Nõuka-aja vaesuse kombinatsioon koos suurepärase maitse ja käega fantastilise õpetaja-isiksusega ajendas juba põhikoolis ise võimalusi otsima ja lahendusi leidma. Kunstikooli lõputööks tegin trükikangasete kollektsiooni, mis valmis Kohilas (tänases Ekar Trükis) Milvi Thalheimi juhendamisel. Vahepeal viis elu Taani, kus õppisin Bornholmi Rahvaülikoolis. Seal oli minu juhendajaks Margit Rosenmeier, kes ilmselt nägi minus potensiaali. Muuhulgas kudusin seal kangastelgedel vaibad, millele trükkisin mustri peale - see mõjus uudselt. Tema aitas mind Taanis edasi õppima – astusin samal suvel sisse nii Koldingi Disainikooli kui kodus EKAsse. EKAsse sisseastumisele tulin kohvritäie tehtud tööde ja erinevate tehnikate näidistega. Ühel ja samal päeval sain teada, et olin mõlemasse kooli vastu võetud. Esmalt läksin Taani, hiljem tulin koju tagasi.

Olen õppinud väga pikalt ja mitmetes erinevates koolides, lisaks eelnevale ka magistratuuri ajal Helsinkis TAIK-is vahetusüliõpilasena, kus mind paelus hoopis valgustiprojekt IKEA-ga. Läks nii hästi, et mu töö valiti nende paari sekka, kelle protod võeti peakorterisse kaasa.

Vaatamata lausa geenidest lähtuvale (üks vanavanematest oli tekstiilikunstnik), pole ma kunagi pidanud tekstiili ainsaks enda jaoks võimalikuks erialaks – see pole mulle oluline kui asi iseeneses vaid pigem üks aine, mille ma olen omandanud ja milles tegutsen.

2. Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Õpingute aeg on olnud mitmekesine – mitmed tekstiili eriala iseloomustavad suunad said mitmest erinevast filtrist läbi lastud. Taanist sain disainipisiku, mis küll kodus kuidagi siinse süsteemiga kokku ei kõlanud. Eriti suurt meelehärmi valmistasid meie tolleaegsed kesised võimalused töökodades. Tihtipeale tundsin, et mul pole mõttekaaslasi. Aga ma olen alati olnud “kass kes kõnnib omapead”, nii et ma pole pettunud - aeg oli selline. Uurisin neid asju, mis mind huvitasid ja hoidsin silmad lahti. Õnneks saabus peagi internetiajastu ja võimalused avardusid. Saatsin töid välismaistele konkurssidele, et saada oma tegemistele laiemat ja sõltumatut tagasisidet. Magistrantuur oli minu jaoks juba sobivam. Seoses Mare Kelpmani asumisega kateedri juhatajaks, sain ka ise nõu anda ja mõjutada suundi, kuhu tekstiilikateeder edeneda võiks. Tänulik olen kõigile õpetajatele.

3. Milliseid materjale, tehnikaid ja formaate olete kasutanud?

Mind võlub uudsete aspektide otsimine ja leidmine. Tekstiilituuriga käisime Vändras, kus planeeriti parasjagu uudse taftingmasina ostmist, et seda katsetama hakata. Pakkusin ennast tööle ja sügisest asusimegi masinat katsetama ja tehnoloogiat uurima-arendama. Olin Valley vaibavabriku sünni juures, alates esimese masina karbist väljapakkimisest kuni läbi arvukate katsete “töötava” vaibani jõudmise ja tootmise alustamiseni. Käsitafting on mulle endiselt armas, kuid pean enda jaoks põnevamaks pigem eksperimenteerimist ja uute lahenduste otsimist / leidmist.

Ma ei ole keskendunud ühele tehnikale, pigem leian/ näen võimalusi ühe või teise tehnika

kasutamiseks oma toote loomisel. Mul on esmalt visioon tootest, ja seejärel otsin/ arendan võimalused selle teostamiseks. Selle töö käigus võib tulla väga erinevaid lahendusi, nt. Float vaibaseeria valmimisprotsess oli ka mulle endale üllatav ja täis kannapöördeid. Tahtsin saavutada gradatsiooniefekti, alustades lõngade toon-toonis värvimisest. Lõpuks värvisin, lõikasin ja kleepisin tervet paksu villavaipa ja tulemus sai väga põnev.

4. Kuidas on teie looming muutunud ja kohanenud ajaga?

Mu looming käib ajaga kaasas. Lõputööna valminud laineline vaip on praegu, ca.15 aastat hiljem endiselt värske. Millalgi märkasin ka ise, et minust tulevad välja omas ajas üheaegselt nii moodsad, kui ajatud asjad. Pean siiski oluliseks trendide ja suundadega kursis olemist, see on kui üks lisakeel, mille rääkimine annab laiemad võimalused suhtlemiseks ja suhestumiseks. Tahan oma töö paigutada laiemasse konteksti, disainerina ei tee ma tööd ainult iseenda jaoks.

5. Millega tegelete praegu?

Mul on stuudio, mis tegutseb kahel suunal – pakun tekstiilidisaini teenust, vastates tellijate vajadustele ja müün kollektsiooni tooteid.

6. Mis on Teile tekstiilikunstis ja/või - disainis kõige olulisem? Miks?

Mind köidab igasugune edasi liikumine, uue avastamine, areng. Samas võib meediumiks olla ülimalt traditsiooniline materjal või tehnoloogia. Selline teinekord väga piiratud võimaluste ring on inspireeriv, sunnib lahendusi otsima ja leidma.