/  AJATELG 100 VIRTUAALNÄITUS

1980ndad

1980ndate teisel poolel muutus õppeprotsess loovamaks ja vabamaks, hakati juurutama õppetööde sügavamat analüüsi. 1980.−1990ndate tarbekunsti, sh tekstiilikunsti areng kulges rõhu asetamisega sellisele loomingule, mis lähenes kujutavale kunstile. Õpiti viis aastat tervikliku programmi järgi ja koos diplomiga saadi kergetööstustoodangu kunstilise kujundaja kvalifikatsioon. Suur osakaal õppetöös oli peale eriala ka joonistamise ja maalimise ainetel, sealjuures maaliti eranditult veebaasil värvidega, kasutades akvarell- ja guašimaali tehnikat. Tekstiilikateedris tähtsustati komponeerimise kõrval erinevate tekstiilitehnoloogiate õppimist. Suurem rõhk oli vaibakunstil, kooti läbi nii pindpõime-, laastu- kui ka rüiutehnikas vaibad.

Gobelääntehnikas tehti umbes 1 m2 suurune vaip individuaalse tööna ning grupitööna valmis ka kursuse parima kavandi järgi kootud suurem vaip.

Tudengite seas oli populaarne siiditrükk, enamasti trükiti sisustus- ja rõivakangaid. Samuti katsetati nii külm- kui ka kuumbatika tehnikas kangamaaliga. Koostöös sisearhitektidega tegeleti ruumitekstiiliga. Oluliseks peeti rahvakunsti tekstiilipärandi tundmaõppimist ja loovat kasutamist, et sellega ehedamat sidet luua, Anu Raua juhendamisel toimusid etnograafiapraktikad Kihnu saarel ja aastast 1989 Kääriku talus Heimtalis. Läbida tuli ka tööstuspraktikad nii trükikanga kujundamise kui ka kudumise valdkonnas. Praktikad toimusid ettevõtetes, partneriteks Narva Kreenholm, Vabrik Keila, Marat jt. Toimusid ka välispraktikad, tekstiilikateedril oli praktikavahetus Budapesti Kunstiülikooliga.

Õppekavasse kuulusid kunstiainete kõrval ka kehaline kasvatus, tsiviilkaitse, teadusliku kommunismi alused ja NLKP ajalugu.

Koostanud: Lylian Meister, Maasike Maasik

Fotod: EKA tekstiilidisaini osakonna fotoarhiiv ja Arne Maasik