KATRIN PERE

1. Millal õppisite EKA-s? Kas olete akadeemias ka õpetanud?

1972–1977 tekstiili osakonnas. 1971/72 õppeaastal oli mul võimalus osaleda samas õppetöös nn mitteametliku vabakuulajana, seda tänu kellegi tutvustele ja eks natuke ka tulenevalt minu joonistusoskusest. Olin selleks ajaks 3 aastat käinud ERKI ettevalmistuskursustel. Nädalas 6 akadeemilist tundi joonistamist ja kevadeti ka maalimist andis tugeva aluspõhja.  Aastatel 1977–1991 õpetasin maalimist üldmaali kateedris ja alates 1979. aastast joonistamist joonistuskateedris. Sellesse perioodi mahtus veel meie nelja lapse sünd.

2. Mis mõjutas Teie eriala valikut? Miks õppisite tekstiilikunsti?

Juhus. Kuna olin soovinud õppida moodi, aga professor Mari Adamson, keda keegi meie tuttavatest tundis, juhatas tekstiilikateedrit, siis tema haldusalasse minu töölaud paigutatigi.Väidetavalt oli tekstiili klassis rohkem ruumi. Tagantjärele mõeldes arvan, et eks seal haldusalade jagamisega tegemist oli. Minu jaoks oli juhus pöördunud üliõnnelikuks asjaolude kokkulangemiseks.

3.  Kuidas iseloomustate oma õppimise aega? Kes olid Teie õpetajad?

Meie õppisime "vana Varese" kaitsva selja taga. "Teaduslikud " kommunismid ja muu ballast tuli läbi seedimata endast läbi lasta ja pühenduda huvitavale –joonistamisele, maalimisele, erialale, filosoofiale (kui head õppejõud seda ilma punase garniirita serveerida oskasid ja julgesid). Nagu igal pool mujalgi, leidus ka kunstnikeks pürgijate(ja noorõppejõudude) hulgas karjeriste, kes kompartei jõuliselt kaitsva tiiva alla pugesid. See oli nende valik ja probleem. Mina imesin endasse kunstidistsipliine ja sain teisest kursusest alates kõrgendatud nimelist (vist Kr. Raua) stippi. 60 rubla oli tollal suur raha. Kui peale lõpetamist poole kohaga üldmaali kateedris õppejõud olin, oli mu palk vaid kümme raha suurem. Veel mainiksin, et õppisime kõik korraga ja koos. Saime kuulata teiste õppejõudude juhendamist, kuna klassid olid "Tootsi koolimaja" printsiibil ühised. Ülipõnevad olid hindamised, kui kõikide kõik tööd olid klassidesse ja koridoridesse välja pandud. Nõnda saan kaudselt oma õpetajateks lugeda Tiit Pääsukest, Leili Kuldkeppi, Evald Okast, Alo Hoidret.  Meie ajal oli kombeks kommuunina oma töid koolimajas lõpetada – loomulikult viimasel minutil. Värvisime, kleepisime, pasporteerisime, vuntsisime viimse hetkeni kavandeid ja olime ükateisele abiks. Sai ka mõni puuduv varvas või käsi joonistatud, kui kellelgi hommikuste joonistustundide ajal uni liiga magus oli olnud. Joonistamistund oli nimelt neljal nädalapäeval noorematel kursustel 8.00-9.45-ni ja vanematel 10.00-11.45.

Kuid autorsus oli auasi ja seda, et keegi kellelegi kursuse- või magistritöö (tollases mõistes diplomitöö) oleks valmis teinud – see ei saanud kõne allagi tulla. Lõpetasin cum laude ainult tänu sellele,et "teadusliku" kommunismi eksami heatahtlik komisjon mind poolelt sõnalt katkestas, kui kogemata õpikutekstilt oma arvamusele rahvusküsimuses ümber lülitusin. Mul ei ole küll kunagi seda siniste kaantega diplomit tema värvi pärast tarvis läinud – aga tänu tollele komisjonile ikkagi – tore detail mäletada.

Õpetajad – Mall Tomberg, Arno Alas, Imbi Ploompuu, Agu Pihelga, Uno Roosvalt, Mari Liis Küla, Mari Adamson, Olev Soans, Eevi Pihlak, Jaak Kangilaski-koolis.

4. Kes on olnud Teie kolleegid ja suurimad mõjutajad õppimise ajal ja loomingulises töös?

Mall Tomberg, Bruno Tomberg, Lea Valter, Ellen Hansen, Milvi Thalheim, Jaapani klassikaline maal ja puugravüür, Jaapani kaasaegne arhiektuur, Tadao Ando, Toio Ito, Jaapani aiakunst. 

5. Milliseid materjale, tehnikaid ja formaate olete kasutanud?

Vist kõikvõimalikke – kivid, metall, klaas, puu, nööpnõelad, valguskaabel, mistahes kiudmaterjalid, ehitusmaterjal, elusad õunapuuoksad, kuivatatud taimed,vanad tekstiildetailid, installatsioonides vesi ja pinnas. Olen materjale ja tehnikaid (ka klassikalisi) valinud vastavalt vajadusele rõhutada teose ideed ja mõtet.

6. Kuidas on teie looming muutunud ja kohanenud ajaga? 

Ütleksin, et tunnen end järjest vabamana väljendamaks mind hetkel huvitavat mõtet. Ma ei ole kunagi tundnud, et peaksin millegagi kohanema.

7. Millega tegelete praegu?

Loominguga – kunstiga ning oma kahe kodu ja aia kujundamisega. Elu nautimisega. Alates 1991 olen vabakutseline kunstnik.

8. Mis on Teile tekstiilikunstis ja/või - disainis kõige olulisem? Miks?

Ausus ja mõte. Ilma mõtteta pole mõtet.